Hosi Municpio Aileu, Staff DNIC nian taka Stiker ba iha Equipamento DNIC nian nebe maka monta iha Administrador Municipio Aileu Nia Fatin nomos Staff Tekniko halo testo ba Frebalance nebe maka iha direktor administrasaun Financas nia fatin hodi hatene nian kapasidade Internet nian. No mos hodi hare fasilidade hirak nebe maka monta iha fatin neba. Direktor Administrasaun Financas Municipio Aileu husu para atu bele servico hamtuk nafatin ho Direcção Nacional de Informação e Comunicações DNIC) atu fo nafatin supporta teknico atu nun’e fasilitas servico liu-liu iha area Internet nian lao diak liu tan.
Copyright Dnic 24/09/2019
Domain Management
Verifika fali pontu iha Sub Titulu 4 iha leten, atu hare klean liu ba asuntu Domain Management, tuir mai kronolojia kona ba asuntu ida ne’e:
Tuir Dekretu Lei 15/2012, sistema Domain Management nebe ICANN (The Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) fo hanesan Country Code Top Level Domain (ccTLD) liu husi IANA,tuir lo’los ANC mak jere no kontrola,Maibe husi inisiu Ministeriu ida ne’e hamrik, Domain Management jere kedas husi DNIC Razaun seluk tamba ANC laiha server spesifiku atu hosting domain name ba uzuariu sira.
Persija lei spesifiku atu jere Domain Management tamba persija jestaun nebe diak atu selu no persija regulamentu ba asuntu ida ne’e oin sa mekanismu no prosedimentu atu fo kustu ba uzuariu sira iha futuru, Durante ne’e akumula hela deit nesesidade uzuariu sira atu uniforma institusaun governu hotu-hotu no entidade privadas sira atu promove .tl ba mundu tomak.
Domain.tl troka domain nebe uza uluk (.tp-Timor-Portugis) tia ona hahu Timor-Leste hetan independensia,Hahu iha tinan 2017 ANC hadau puder hodi troka Administrator Contact husi IANA ba Sr. Antonio Correira, atu jere jestaun ida neé liu husi S.E Ministru MoPTC sem-kordenasaun ho DNIC. Klarifika fila fali ho S.E Ministru (sesante), S.E Ministru dehan katak nia la nota katak karta nebe nia asina no haruka ba IANA karta nebe kona-ba Domain Management. Neduni DNIC deklara ba IANA katak neé hanesan erru (kesalahan) nebe tenke troka fali Administrator Contact hanesan hahu kedas iha 2013. Assuntu ida sei iha polemiku laran hela, nebe persija MEMBRU GOVERNU (Vice Ministru/Ministru) tenke toma nota no atensaun.
HISTORIA BADAK DOMAIN DOT(.)TL
Domain Dot(.TL) sai hanesan Country Code Top Level Domain (CCTLD) iha tinan 2005 no arganizasaun nebe halo administrasaun ba Domain Dot(.)TL mak Council of Country Code Administrator (COCCA). Naran Dot(.TL) hanesan representa nasaun Timor Loro Sae ou Timor-Leste tuir dokumentus ISO 3166-1. Registrasaun .TL hanesan loke oportunidade diak ba investor internasional no nasional atu bele kompete no halo proteksaun ba ba ita nia identidade iha mondu modernu. Hanesan mos halo proteksaun ba kompania nia negociu iha media online. Entre tinan 2005 to’o tinan 2012 senhor Flavio Cardoso Neves Ex. Vice Minsitru Transporte e das Commucaoes sai hanesan administrator contact ba domain(.)TL no iha tinan 2013 Senhor Nicolau Santos Celestino Aktual Diretur DNIT mak sai hanesan administrator contact ba domain(.TL).
DEFINISAUN
Naran Domain kaer papel importante iha mundu mordernu. Lia fuan Domain sai hanesan naran ida nebe sempre ligasaun ho internet. Country Code Top Level Domain (ccTLD) sai hanesan nivel nebe as liu iha teknologia internet nian hodi mantein soverania nasaun nian iha mundu modernu. Organizasaun ida nebe mak toma responsabilidade fo alokasaun IP Address, protokol parameter no Domain name system (DNS), no sistema root server mak bolu naran ICANN (INTERNET CORPORATION for ASSIGNED NAMES and NUMBERS). INTERNET ASSIGNED NUMBERS AUTHORITY (IANA) sai hanesan halo parte iha funsaun ICANN nian nebe mak:
a. Halo funsaun Domain Name (ccTLD), no (gTLD)
b. Fo IP Address
c.Nomeru protocolo no servisu sira seluk.
Tamba area covertura nebe boot ba servisu registrasaun Domain, obriga organizasaun IANA fahe regiaun-regisaun ou RIR (Regional Internet Registry) ba
Adiministration and Service Support
a) Kontrola Servisu Adiministrasaun e Servisu atende Publiku hamutuk ho Servisu Help Desk;
b) Elabora ezekusaun Orsamentu Anuais ba DNIC atu kria balansu Kapasidade Teknika DNIC no Orsamentu Anual nebe’e hetan Aprovasaun husi Komisaun Orsamento iha Minisatério Finansas;
c) Responsabiliza mos kona ba asuntu Kapasitasaun Funsionariu DNIC atu Priense Nesidade hotu-hotu iha DNIC atu Jere Servisu loron-loron iha DNIC;
Departementu Server no Aplikasaun
Data Centre
Data Center ida neé lokaliza iha Edificio MinisteriuTransportes no Komunikasaun
Caicoli, Dili-Timor Leste. Data centre ida neé iha ekipamentus lubuk ida mak rai iha laran. Ekipamentus sira mak hanesan tuir mai:
Server
Ekipamentus server nebe mak rai iha data center ida ne’e maioria uja maka HP. Server sira ne’e nia funsaun mak: atu rai dokumentus, foti no haruka dokumentus ou dadus ruma ba klientes sira liu hudi Rede Governu. Entre server hirak ne’e, balu utiliza tiha ona hodi desenu no kria base de dadus (database server), desenu no kria website (web server), Kria Domain (DNS server), kria email ba kliente sira (Mail server), halo monitorizasaun ba Rede Governu nian (SolarWinds) no seluk tan.
Ekipamentus suporta seluk
Alende server sira nebe mensiona iha leten, iha mos ekipamentus suporta seluk nebe halo ligasaun ba malu (interconnected) hodi sistema rede Governu bele la ho diak. Ekipamentus suporta sira ne’e mak hanesan: HP Procurve switch, Cisco Router, Media Converter, etc
Monitorizasaun sistema
Ligasaun Rede Governu laos deit lokaliza iha capital Dili, maibe lokaliza mos iha edifisiu Governu sira iha Distritu Ho Distancia nebe dok husi kapital Dili no sidauk iha rekursu nebe sufisien, halo tekniku DNIC dificil atu halo kontrola ba sistema rede Governu nian. Tan ne’e, liu husi sistema monitorizasaun uja aplikasaun Solar Winds bele aju da tekniku sira hodi detekta no bele responde lalais atu labele fo impaktu negativu ruma bau tilizador sira Dili no Distritu.
Storage
Server sira nebe utiliza hodi rai, foti no haruka dokumentus importante sira tempo bele istraga ou sai a’at. Istragus sira ne’e bele mai husi server ne’e rasik, bele mos mai husi problema eletrisidade. Tan ne’e importantete bele asegura dokumentus, dadus no informasaun sira seluk iha fatin nebe propriu. Meus ida atu asegura mak liu husi metodu backup server nomos utiliza server storage. Funsaun husi storage ne’e mak atu rai, aksesu, seguru no halo gestaun ba file no dadus sira nebe iha kapasidade bot liu husi rede Governunian.
May 2024 | ||||||
---|---|---|---|---|---|---|
S | M | T | W | T | F | S |
1 | 2 | 3 | 4 | |||
5 | 6 | 7 | 8 | 9 | 10 | 11 |
12 | 13 | 14 | 15 | 16 | 17 | 18 |
19 | 20 | 21 | 22 | 23 | 24 | 25 |
26 | 27 | 28 | 29 | 30 | 31 |