Photo

MTK Alerta Institutu Autónomu Lalori Dividas Ba 2024
S.E Ministro Transportes Komunikasaun Visita Data Center DNIC
Network Operation Center Halo Servisu Konfigurasaun Ba Lina Internet Iha Municipio Lautem
Servisu DNIC Junta Fibre Optika Iha Timor Plaza Nia Oin
Aprezentasaun Portal Ba Adm Munisipio Manufahi
Ekipa Tekniku fo apoio Koneksaun Redi NCP ba MPO

Uncategorised

  1. Prepara no Dezenvolve atu Implementa Sistema Rede Internet Governu hodi Servisu hamutuk ho Entidades publiku  sira seluk no mos Sistema ICT Internu MTC   bazeia ba Aprovasaun husi Superior;
  2. Dezenvolve Infraestruturas Rede Internet iha Munisipiu hotu-hotu;
  3. Aloka Bandwidth (Banda Larga) ba uzuariu Internet Administrasaun publika;
  4. Difini no Distribui Domino Internet baGgovernu/Estadu, Entidades Privadas no Asumi Resposabilidade Jestaun atu Rejista, Jere no Kontrola Sistema Domain.tl (leé domaindottl);
  5. Propoin no rekomenda Politika ba asessu, Utlizasaun no Seguransa Sistema Informasaun,Kkomunoikasaun no Teknolojia;
  6. Asegura no Jere Prestasaun Servisu Teknikas ba Rede Komputadores Administrasaun publikas bazeia ba Orientasaun Superior;
  7. Propoin ideias atu Dezenvolve Infraestruturas ba Komunikasaun Modernu no Nivel  Alta;
  8. Propoin/Rekomenda Intensaun atu kria Servisu Konjunta Servisu publiku no Eentidades Privadas atu Fasilita Ekspasaun Infraestruturas ba  Munisipiu hotu-hotu atu asessu Sistema Informasaun no Komunikasaun;
  9. Kordena no halo Manutensaun ba Infraestruturas ba Sistema Komunikasaun iha Nivel Nasional no Munisipiu hodi Determina Standarizasaun ba terminais hotu-hotu;
  10. Dezenha no rekomenda Mekanisme nebe nesesariu ba Operasaun Sistema Komputadores iha MTC;
  11. Promove no Realiza Kooperasun iha Area Komunikasaun, liu-liu ho Autoridade Nacional de Comunicações no Entidades Nasional no Internasional;
  12. Administra, mantein no Dezenvolve Rede Komputadores Internu MTC;
  13. Identifika no Rezolve problema asessu Internet no mos antisipa tendensias ba problema ruma nebe akontese;
  14. Promove Investigasaun sientifiku atu garante Dezenvolmentu no garante Sistema Seguransa Rede Komunikasoens; 
  15. Reprezenta ninia kompetensia iha arena Internasional;

 

Hosi Municpio Aileu,  Staff DNIC nian  taka Stiker  ba iha  Equipamento DNIC nian nebe maka monta iha Administrador  Municipio Aileu  Nia Fatin nomos Staff Tekniko halo testo ba Frebalance nebe maka iha direktor administrasaun Financas nia fatin hodi hatene nian kapasidade  Internet  nian. No mos hodi hare fasilidade  hirak nebe maka monta iha fatin neba. Direktor Administrasaun Financas  Municipio Aileu husu  para atu bele servico hamtuk nafatin ho Direcção Nacional de Informação e Comunicações DNIC) atu fo nafatin  supporta teknico atu nun’e fasilitas servico liu-liu iha area Internet nian lao diak liu tan.
Copyright Dnic 24/09/2019

Domain Management

Verifika fali pontu  iha Sub Titulu 4 iha leten, atu hare klean liu ba asuntu Domain Management, tuir mai kronolojia kona ba asuntu ida ne’e:

Tuir Dekretu Lei 15/2012, sistema Domain Management nebe ICANN (The Internet Corporation for Assigned Names and Numbers) fo hanesan Country Code Top Level Domain (ccTLD) liu husi IANA,tuir lo’los ANC mak jere no kontrola,Maibe husi inisiu Ministeriu ida ne’e hamrik, Domain Management jere kedas husi DNIC Razaun seluk tamba ANC laiha server spesifiku atu hosting domain name ba uzuariu sira.

Persija lei spesifiku atu jere Domain Management tamba persija jestaun nebe diak atu selu no persija regulamentu ba asuntu ida ne’e oin sa mekanismu no prosedimentu atu fo kustu ba uzuariu sira iha futuru, Durante ne’e akumula hela deit nesesidade uzuariu sira atu uniforma institusaun governu hotu-hotu no entidade privadas sira atu promove .tl ba mundu tomak.

Domain.tl troka domain nebe uza uluk (.tp-Timor-Portugis) tia ona hahu Timor-Leste hetan independensia,Hahu iha tinan 2017 ANC hadau puder hodi troka Administrator Contact husi IANA ba Sr. Antonio Correira, atu jere jestaun ida neé liu husi S.E Ministru MoPTC sem-kordenasaun ho DNIC. Klarifika fila fali ho S.E Ministru (sesante), S.E Ministru dehan katak nia la nota katak karta nebe nia asina no haruka ba IANA karta nebe kona-ba Domain Management. Neduni DNIC deklara ba IANA katak neé hanesan erru (kesalahan) nebe tenke troka fali Administrator Contact hanesan hahu kedas iha 2013. Assuntu ida sei iha polemiku laran hela, nebe persija MEMBRU GOVERNU (Vice Ministru/Ministru) tenke toma nota no atensaun.

HISTORIA BADAK DOMAIN DOT(.)TL

         Domain Dot(.TL) sai hanesan Country Code Top Level Domain (CCTLD) iha tinan 2005 no arganizasaun nebe halo administrasaun ba Domain Dot(.)TL mak    Council of Country Code Administrator (COCCA). Naran Dot(.TL) hanesan representa nasaun Timor Loro Sae ou Timor-Leste tuir dokumentus ISO 3166-1. Registrasaun .TL hanesan loke oportunidade diak ba investor internasional no nasional atu bele kompete no halo proteksaun ba ba ita nia identidade iha mondu modernu. Hanesan mos halo proteksaun ba kompania nia negociu iha media online. Entre tinan 2005 to’o tinan 2012 senhor Flavio Cardoso Neves Ex. Vice Minsitru Transporte e das Commucaoes sai hanesan administrator contact ba domain(.)TL no iha tinan 2013 Senhor Nicolau Santos Celestino Aktual Diretur DNIT mak sai hanesan administrator contact ba domain(.TL).

DEFINISAUN

Naran Domain kaer papel importante iha mundu mordernu. Lia fuan Domain sai hanesan naran ida nebe sempre ligasaun ho internet. Country Code Top Level Domain (ccTLD) sai hanesan nivel nebe as liu iha teknologia internet nian hodi mantein soverania nasaun nian iha mundu modernu. Organizasaun ida nebe mak toma responsabilidade fo alokasaun IP Address, protokol parameter no Domain name system (DNS), no sistema root server mak bolu naran ICANN (INTERNET CORPORATION for ASSIGNED NAMES and NUMBERS). INTERNET ASSIGNED NUMBERS AUTHORITY (IANA) sai hanesan halo parte iha funsaun ICANN nian nebe mak:

a. Halo funsaun Domain Name (ccTLD), no (gTLD)

b. Fo IP Address

c.Nomeru protocolo no servisu sira seluk.

Tamba area covertura nebe boot ba servisu registrasaun Domain, obriga organizasaun IANA fahe regiaun-regisaun ou  RIR (Regional Internet Registry) ba

 

 

 





 

 

 

 

Adiministration and Service Support

a)    Kontrola Servisu Adiministrasaun e Servisu atende Publiku hamutuk ho Servisu Help Desk;

b)   Elabora ezekusaun Orsamentu Anuais ba DNIC atu kria balansu Kapasidade Teknika DNIC no Orsamentu Anual nebe’e hetan Aprovasaun husi Komisaun Orsamento iha Minisatério Finansas;

c)    Responsabiliza mos kona ba asuntu Kapasitasaun Funsionariu DNIC atu Priense Nesidade hotu-hotu iha DNIC atu Jere Servisu loron-loron iha DNIC;

Departementu Server no Aplikasaun

Data Centre

Data Center ida neé lokaliza iha Edificio MinisteriuTransportes no Komunikasaun

Caicoli, Dili-Timor Leste.  Data centre ida neé iha ekipamentus lubuk ida mak rai iha laran. Ekipamentus sira mak hanesan tuir mai:

          Server

        Ekipamentus server nebe mak rai iha data center ida ne’e maioria uja maka HP. Server sira ne’e nia funsaun mak: atu rai dokumentus, foti no haruka dokumentus ou dadus ruma ba klientes sira liu hudi Rede Governu. Entre server hirak  ne’e, balu utiliza tiha ona hodi desenu no kria base de dadus (database server), desenu no kria website (web server), Kria Domain (DNS server), kria email ba kliente sira (Mail server), halo monitorizasaun ba Rede Governu nian (SolarWinds) no seluk tan.     

          Ekipamentus suporta seluk

Alende server sira nebe mensiona iha leten, iha mos ekipamentus suporta seluk nebe halo ligasaun ba malu (interconnected) hodi sistema rede Governu bele la ho diak. Ekipamentus suporta sira ne’e mak hanesan: HP Procurve switch, Cisco Router, Media Converter, etc

          Monitorizasaun sistema

Ligasaun Rede Governu laos deit lokaliza iha capital Dili, maibe lokaliza mos iha edifisiu Governu sira iha Distritu Ho Distancia nebe dok husi kapital Dili no sidauk iha rekursu nebe sufisien,  halo tekniku DNIC dificil atu halo kontrola ba sistema rede Governu nian. Tan ne’e, liu husi sistema monitorizasaun uja aplikasaun Solar Winds bele aju da tekniku sira hodi detekta no bele responde lalais atu labele fo impaktu negativu ruma bau tilizador sira Dili no Distritu.

          Storage

Server sira nebe utiliza hodi rai, foti no haruka dokumentus importante sira tempo bele istraga ou sai a’at. Istragus sira ne’e bele mai husi server ne’e rasik, bele mos mai husi problema eletrisidade. Tan ne’e importantete bele asegura dokumentus, dadus no informasaun sira seluk iha fatin nebe propriu. Meus ida atu asegura mak liu husi metodu backup server nomos utiliza server storage. Funsaun husi storage ne’e mak atu rai, aksesu, seguru no halo gestaun ba file no dadus sira nebe iha kapasidade bot liu husi rede Governunian.

Visitors Counter

Calendario

May 2024
SMTWTFS
1234
567891011
12131415161718
19202122232425
262728293031
designed by DNIT Copyright 2019